Hariduse 12 krt 3 köök 03.jpg

Hariduse 12 majal on samuti oma lugu, väärikas ja põnev ajalugu. 

Viljandi mõis (saksa keeles Schloß Fellin) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.

1860. aastal ostis Viljandi mõisa parun August Paul Adolph von Ungern-Sternberg, kes oli Liivimaa maanõunik, ülemkiriku eestseisja Tartu-Võru kreisis, Aadlipreilide Stifti kuraator Viljandis ja aastast 1874 Viljandi Maagümnaasiumi Koolikolleegiumi president.

 

Hariduse 12 hoone kuulub mõisa hoonete hulka. Hariduse tänav kandis enne Mõisa tänava nime. Hariduse tänava lõpus asuvad ehitised on rajatud varasematele Viljandi mõisa majandushoonetele.  

 

1860. aasta hoonete nimekirjas on õllekoda ja pesuköök, jääkelder ning mainitakse rentnikule kuuluvat teist keldrit. 

1880. aastast on teada mõisa õllepruuli nimi Brandel; sajandivahetusel ja hiljem oli õllemeistriks Ilves. 

1915–1918 koostatud hoonete loend nimetab eraldi õllekoda ja õllekeldrit. 

1919. aastal riigistas Eesti Vabariik Viljandi mõisa. Valuoja ääres asunud mõisasüdame tootmis- ja abihoonetes hakkasid mitmed ettevõtjad arendama joogitööstust, sh õlle, limonaadi, vahujookide ja veini valmistamist.

 

Aadressraamatutest on teada:

1925 – M. Univer ja Ko õlle-, limonaadi ja vahujookide tööstus

1926-27 – Viljandi õllevabrik OÜ, õlle- limonaadi- ja vahujookide tööstus

1934-35 – Jaan Ebberi mineraalvete tehas; A. Kõpmann ja Ko veinitehas

1934. aasta telefoniraamat mainib Mõisa tee 12 asuvat õlleladu.

1938-39 – Jaan Ebberi õlleladu ja limonaaditööstus.

Võlvitud õllekeldri kehand on säilinud praeguseni.

Mõisa 12a on tuntud lennukitehasena, mis ehitati aastatel 1937-39 ümber Heinz Ungern-Sternbergi mehaanikatehase tarbeks. Ungern-Sternbergid siirdusid Saksamaale esimeste ümberasujate seas 1939. aasta oktoobris. Töökoda anti rendile ja 1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti. Siin toodeti ekskavaatoritele hüdrosilindreid jm osi. 

 

1960. aastal liideti Viljandi Mehaanikatehas 1956. aastal moodustatud Tallinna Ekskavaatoritehasega, mis 1975. aastal sai nimeks tootmiskoondis Talleks. 

1993. aastal erastas varad AS Eesti Talleks. Edasi tegutses siin ettevõtte AS ET Viljandi, hilisema nimega AS BHC.

1961. aasta kevadel valmis Hariduse 12 hoone ümberehitusena ekskavaatoritehase haldushoone, kus peale kontoriruumide oli klubi 90-kohalise saali ja piljardisaaliga. Raamatukogu ja ametiühing sai samuti ruumid. Majas asus ka kaheksa korterit.

Peamine allikas: Muinsuskaitse eritingimused, 2007. Priit Roosalu

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14723

 

Oma Maa 24.09.1923 ülevaates Viljandi tööstustest kirjutatakse õllevabrikust: 

Wiljandi õllewabrik on üks wanematest ettewõtetest Wiljandis. Wabrik on asutatud umbes 80 aasta eest ja tegewust alanud 12 töölisega. Praegu on alalisi töölisi ja ametnikke 15, päewatöölisi 6. Tehas walmistab pääle õlle weel mõdu, selterst, limonadi ja mitmesuguseid wiljajookisid, kusjuures päärõhk puhtuse pääle pannakse. Tööstuses on ametis pääle kahe wäljamaal erihariduse saanud ja kodumaal suuremates sarnastes wabrikutes töötanud õllemeistri weel rohuteadlane — prowiisor. Kõik tööd — niipalju kui see wähegi wõimalik — sünniwad elektri jõul, nagu linnaste puhastamine, õlle pumpamine ja mis terwislises mõttes pääasi, selle willimine jne. Nädalas walmistatakse umbes 1000 pangi õlut, kus juures wabrik oma tarwisminewad linnased sisemaa otradest walmistab ja ainult l sorti humalaid Saksamaalt saab. Pudelid saadakse Meleski klaasiwabrikust. Wabrikul on oma ladud ja restoraanid Wiljandis, Oiul, Pahuweres, Õisus, Suure-Jaanis ja Karksi-Nuias, awamisel ladu Tarwastu Mustlal.

 

Nagu ülatoodust näha võib, on sellel piirkonnal ja majal pikaaegne ajalugu.

Usume ja loodame, et Hariduse 12 uued koduomanikud oskavad hinnata seda imelist lugu ning siin uut elu alustades sünnivad peagi uued põnevad, helged ja rõõmsad kodulood. Nõnda jääb ajalugu kestma ja saab olema ka imeline tulevik!